Teksti suurus: suur | väike.            Negatiiv: Jah | Ei.

Uudised

Näitus Eesti Tervishoiu Muuseumis

14. oktoobril avati Eesti Tervishoiu Muuseumis näitus “Nägemata nähtud maailm”. Näitus kajastab Eesti pimedate ja vaegnägijate elu, tööd ning õpinguid. Sellega tähistab muuseum ka oma 85. sünnipäeva.

Eesti Tervishoiu Muuseum peab oluliseks läbi oma tegevuse pöörata tähelepanu erivajadustega inimeste igapäevastele toimingutele.

Tartus ajaloodoktor Aldo Kalsi eestvedamisel tegutsenud isetegevusliku Eesti Pimedate Muuseumi kogud usaldati Eesti Tervishoiu Muuseumi hoolde. Suur hulk huvipakkuvaid, pimedate elu ja tööd meenutavaid eksponaate on senini vaba ekspositsioonipinna puudumise tõttu publiku silmade eest varjule jäänud. Sel näitusel saab näha nii ajaloolisi, pimedate muuseumi kogusse kuulunud esemeid kui ka kaasaegseid pimedate ja vaegnägijate igapäevases õppe-, töö- ning elukorralduses asendamatuid abivahendeid.

Näituse korraldamise üks eesmärk on pakkuda nägijatele vahetut võimalust tajuda nende keskel elavate nägemispuudega inimeste maailma ja pimedaid ning vaegnägijaid seeläbi paremini mõista.

Muuseum kutsub huvilisi registreeruma näituse muuseumitunnile telefonil 641 1732. Muuseumitund sobib suurepäraselt lastele, noortele ja täiskasvanutele. Selles saab läbida pimetunnelit, jälgida olmeelu läbi nägemispuudega inimese silmade, katsetada harjumuspäraseid tegevusi nägemismeelt kasutamata ja spetsiaalses kunstitunnis proovida joonistamist, kasutades selleks pimedatele mõeldud joonistustarbeid. Muuseumitunni maksumus rühmadele on muuseumipilet + 25 krooni.

Näituse ajal on tööpäevadel võimalik jälgida kohapeal harjategemist. Samuti saab osta Pimedate Töökeskuses Hariner valmistatud tooteid.

XII Eesti muuseumide festivalil kuulutati välja esimesed Eesti muuseumimeene auhinna laureaadid. Muuseumiaasta raames välja kuulutatud Eesti muuseumimeene auhinna EMMA 2009. aasta võistlusel võitis ühe kahest peapreemiast juubelilogoga seljapesuhari Eesti Tervishoiu Muuseumilt. See on valmistatud Pimedate Töökeskuses Hariner.

Näituse tegemisel olid abiks Eesti Pimedate Liit, Eesti Pimedate Raamatukogu, Tartu Emajõe Kool, MTÜ Jumalalaegas ja MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner. Näituse valmimist toetasid Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Näitus jääb avatuks 23. jaanuarini 2010.

Eesti Tervishoiumuuseum asub Tallinnas Lai 28/30 ja on avatud teisipäevast laupäevani kell 11-18. Pileteid müüakse kuni kella 17:30.

Tunnustus Eesti punktkirjakasutajale

Jaanuaris 2009 kuulutas Euroopa Pimedate Liit välja järjekordse punktkirjaesseede võistluse teemal “Punktkirjaoskus muudab minu eluviisi”. Eestist saadeti sellele viis esseed.

Žürii teatel oli võistlusele esitatud tööde tase väga muljetavaldav ja võidutööde valik väga raske. Seetõttu otsustati lisaks seitsmele auhinna võitnud esseele tunnustada ühtteist erilise loomingulisuse ja mõjuga silma paistnud esseed. Üks neist erilise heakskiidu pälvinud töödest oli tallinlanna Talvi Viinapuu essee "Saatus segab kaardid, inimene mängib".

Euroopa Pimedate Liidu tänukiri anti töö autorile üle enne jõule.

Tallinn liigub valge kepiga

Head sõbrad!

Olete oodatud tähistama valge kepi päeva Tallinnas suurejoonelisel ja tervislikul üritusel “Tallinn liigub valge kepiga“. Ürituse eesmärk on lisaks kogukonnasisesele pidustusele teadvustada tähtpäeva ka kaaslinlastele ning meedia vahendusel kogu Eestile. “Braille 200” korraldustoimkond leiab, et jalutades Tallinna vanalinna tänavatel ühiselt, rõõmsalt ning optimistlikult, astume vastu majandussurutisele, mis valitseb paljude hinges ja jätame kõikide südameisse positiivsema elamuse kui plakatite lehvides piketti korraldades.

Olete kõik oodatud kogunemisele uhiuue Vabadussõja võidusamba esisele platsile 15. oktoobril kell 10.30. Kell 11 hakkame liikuma üles Toompeale Riigikogu ette ning sealt edasi taas all-linna iidseid munakivitänavaid pidi kuni Raekojani. Jalutuskäigu pikkus on umbes kilomeeter ning selle läbimiseks kulub 40 minutit. Kell 11.40 lõpetame “Braille 200” üritustesarja ühiskummardusega austatud Louis Braille’le.

Kel soovi päeva edasi tähistada, sellele soovitame kindlasti minna vaatama Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis Tondi 8a kell 17 algavat Soome entusiastide loodud näidendit Louis Braille elust. Etendus on tasuta ning tõlkega eesti keelde. Sissepääs vaba!

Kõikidele jalutuskäigul osalejatele on suur palve! Kui Teil on lisaks oma valgele kepile, mida kasutate, ka mõni vana kapis seismas, siis võtke see kaasa. Nii saame pika valgete keppide rivi. Oma kepi saate kindlasti hiljem tagasi, sest paneme sellele nimesildi. Ja neil, kel valget keppi ei ole, on 2 võimalust: osta endale Silmalaekast oma isiklik või loota neile, kes vana kaasa võtavad.

Rohket osavõttu oodates ning just Teid jalutuskäigu rivis kohata igatsedes
Janar, Priit ja Sülvi.

Etendus ”Louis Braille”

Oli aasta 1825, kui pime prantslane Louis Braille, olles vaid 16 aastane, tutvustas oma geniaalset ideed – kuue punkti kombinatsioonidel põhinevat sõrmedega loetavat kirjasüsteemi. See osutus pimedaile tarvitamiseks mõeldud süsteemidest parimaks ning on seda ka tänapäeval. Nüüdseks on Louis Braille kirjasüsteem levinud üle kogu maailma.

Soome nägemispuudega inimeste teatri lühietendus kulgeb punktkirja looja Louis Braille jalajälgedes. Näitlejad toovad valgete keppidega piiratud lavale kilde Louis Braille eluteest ja tema surma järgsest ajast. Etenduses on fragmente Louis Braille kodust ning koolist, kus ta õppis ja õpetas.

Lavastaja: Anu Aaltonen.

Käsikiri: Eero Vartio algupärase idee põhjal improvisatsiooniks seadnud Anu Aaltonen, Markku Känninen ja Marianne Tenhami.

Näitlejad: Markku Känninen ja Marianne Tenhami.

Kestus ligikaudu tund ja 15 minutit. Sünkroontõlge.

  • Tartus 14.10.2009 kell 12.00 Emajõe Kooli saalis Munga 16
  • Viljandis 14.10.2009 kell 18.00 Viljandi Nukuteatri saalis Lossi 31
  • Tallinnas 15.10.2009 kell 17.00 Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis Tondi 8a

Sissepääs vaba.

Etendused on saanud toetust Alfred Kordelini fondist.

Nägemispuudega inimeste teater tegutseb Helsingis Soome Nägemispuudega Inimeste Kultuuri Edendamise Ühingus (Suomen Näkövammaisten Kulttuuripalvelu ry).

Etenduste Eestisse tooja:
MTÜ Kakora
Sülvi Sarapuu
kakora.sarasyl.com

Näitus Viljandi Linnaraamatukogus

26. septembrist - 22. oktoobrini on Viljandi Linnaraamatukogus (Tallinna 11/1) avatud Eesti Pimedate Raamatukogu näitus “Raamatud sõrmedele ja kõrvadele”. Väljapanek annab ülevaate erinevat laadi raamatutest, mis on valmistatud nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega inimestele.

Vaatajad saavad tutvuda punktkirjas raamatutega, millest vanim on ilmunud 19. sajandi lõpus. Esindatud on eesti- ja venekeelsed heliraamatud, mis on salvestatud erinevatele kandjatele (magnetlindid, vinüül- ja laserplaadid). Näitusele lisavad värvi Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli üliõpilaste ja MTÜ Kakora poolt valmistatud puuteraamatud. Need käsitööna valminud ja peamiselt lastele mõeldud raamatud sisaldavad reljeefseid pilte ning tava- ja punktkirjas teksti.

Näituselt saab ülevaatlikku infot punktkirja, Louis Braille’, punktkirjas, heli- ja puuteraamatute ning Eesti Pimedate Raamatukogu kohta.

Lisainfo Eesti Pimedate Raamatukogu infotöötajatelt:
Ülle Olt ja Marja Kivihall
telefon: 674 8212
e-post: ,

Soovitakse testida punktkirja lugejaid

Punktkirja lugemist ei ole seni palju uuritud. Leuveni Katoliikliku Ülikooli doktorant Anneli Veispak soovib testida sellealase uurimistöö jaoks punktkirja lugejaid.

Lõppes esseevõistlus “Kuus punkti”

Louis Braille 200. sünniaastapäeval kuulutas üritustesarja Eesti korralduskomitee välja esseevõistluse “Kuus punkti”, mille eesmärk oli punktkirja tutvustamine ja selle seostamine pimedate inimeste eluga.

Võistlusele laekus viis esseed, kaks nooremas ja kolm vanemas vanuserühmas. Need olid kirjutanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis õppivad ja Heleni Kooli pimedate laste keskuses tugiõpet saavad Elisabeth Egel ja Marilin Salström ning punktkirjaõpetaja Vello Vart, mälumängija ja esperantist Talvi Viinapuu ning Kuusealuse varjunime kasutav autor.

Võistlustöid loe siit. (Artikli avamiseks tuleb vajutada artikli pealkirjale)

Kunagisel pimedate koolimajal avatakse taas mälestustahvel

Esimene õppeasutus Eestis, kus hakati kasutama Louis Braille loodud punktkirja, oli aastail 1883-1914 töötanud Tallinna pimedate kool. Kõige kauem, aastail 1886-1914, tegutses see pimedate koolimajaks ehitatud hoones Tõnismägi 8.

Väärtustamaks selle maja olulisust pimedatele hariduse andmisel, korraldas omaaegne Eesti NSV Pimedate Ühing hoonele mälestustahvli valmistamise ja paigaldamise. Tahvel avati 18. jaanuaril 1984. aastal.

Nägemispuudega ajaloohuvilised leidsid 24. oktoobril 1992. aastal toimunud Eesti Pimedate Muuseumi õppematkal, et tahvel oli hoonelt kadunud. Ilmselt läks see metallivaraste saagiks.

Mõni aasta hiljem tehti majas kapitaalremont. Praegu haldab hoonet Riigi Kinnisvara AS ja seal asub Justiitsministeeriumi osakond.

Eesti Pimedate Liit paigaldab hoonele uue mälestustahvli, mis meenutab selles tegutsenud pimedate kooli. Nii tähistatakse ka 125 aasta möödumist pimedatele süstemaatilise hariduse andmise algusest Eestis.

Mälestustahvel avatakse laupäeval, 16. mail kell 12.30.

Kõik huvilised on üritusele oodatud.

Eesti Piibliseltsi konverents

Eesti Piibliselts korraldas 18. aprillil pärast seltsi üldkogu EELK Nõmme Lunastaja kirikus konverentsi, millega tähistati Louis Braille 200. sünniaastapäeva.

Põhiettekandega esines Ühinenud Piibliseltside Braille töö koordinaator Ingrid Felber-Bischof Saksamaalt. Ta rääkis rahvusvahelisest koostööst pimedate inimeste heaks. Eesti Pimedate Liidu projektijuht Anne-Mall Kroon tegi ülevaate Pimedate Liidust kui nägemispuudega inimeste katusorganisatsioonist. Eesti Pimedate Raamatukogu direktor Priit Kasepalu rääkis punktkirjast ja raamatukogust. Eestikeelse punktkirjas piibli osadele korrektuuri teinud Vello Vart tänas selle töö algatajaid. Huvilistel oli võimalik tutvuda punktkirjas raamatute väljapanekuga.

Ingrid Felber-Bischofi ettekannet loe siit. (Artikli avamiseks tuleb vajutada artikli pealkirjale)

Euroopa punktkirjaesseede konkurss

Euroopa Pimedate Liit kuulutas välja järjekordse punktkirjaesseede konkursi. Eesti punktkirjakasutajate esseesid oodatakse Eesti Pimedate Liitu aadressile Lai 9, 10133 Tallinn või e-posti aadressile hiljemalt 30. aprilliks 2009.

Täpsemad tingimused leiad siit.

Jüri Jüri kirjutas punktkirja

Jüri raamatukogu maskott Jüri - käsitöömeistri valmistatud tegutsemishimuline ja rõõmsameelne nukk - kirjutas 13. jaanuaril punktkirjakirjutusmasinal punktkirja. Talle olid abiks Jüri raamatukogu juhataja Ülle Siska ja Eesti Pimedate Raamatukogu direktor Priit Kasepalu.

Jüri Gümnaasiumi hoones asuv nüüdisaegne raamatukogu ühendab nii valla- kui ka kooliraamatukogu.

Kooli neljanda klassi ühiskonnaõpetuse õppekavas on ette nähtud rääkida erivajadustega inimestest. Töövihikus tutvustatakse ka punktkirja.

Kolme paralleelklassi õpilased said raamatukogu lastekorrusel toimunud tundides teada, kuidas pimedad inimesed liiguvad, aega ja pikkust mõõdavad ning missugused on nende raamatud. Kõige põnevam oli aga punktkirja kirjutamist uudistada ja hiljem punktkirjatähestiku järgi oma Braille kirjas nime uurida. Tunde tulid vaatama ning kuulama ka mitmed õpetajad, samuti raamatukogu töötajad.

Õppedirektori ja neljanda klassi ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Kloreni sõnul sobis üritus väga hästi teemaga. Ta lisas: “Kaks kolmandikku neljandate klasside õpilastest on poisid. Nende kolme tunni jooksul ei tulnud korra hoidmisega üldse tegelda. Lapsed kuulasid, mõtlesid kaasa ja püüdsid sisuliselt aru saada kõigest, mida neile pakuti. Järgmises ühiskonnaõpetuse tunnis kirjutavad õpilased väikesed nupukesed sellest, mida nad tundsid ja arvasid.”

Õpilaste mõtteid loe siit. (Artikli avamiseks tuleb vajutada artikli pealkirjale)

Näitus Nõmme raamatukogus

Braille 200 üritustesarja esimene näitus on avatud 7.-29. jaanuaril Tallinnas Nõmme raamatukogus.

Eesti Pimedate Raamatukogu kogudest on välja pandud punktkirjas raamatuid, samuti raamat, milles on nii tava- kui ka punktkirjas tekst. Näha võib punktkirjatahvlit ja tihvti ning lugeda tavakirjas selgitusi. Huvilised võivad proovida punktkirjas raamatute lugemist, abiks üritustesarja logoga punktkirjatähestik. Kuna raamatukogu asub Nõmme Põhikooli juurdeehituses Raudtee 68, pakkus raamatukogu juhataja Ingrid Lestsepp koolile võimaluse, et õpilased saaksid raamatukogutunnis nii punktkirja lugemist kui ka käsitsi kirjutamist katsetada.

Nõmme raamatukogu on avatud teisipäevast reedeni kell 11-20 ja laupäeval kell 10-17.

Käivitus teabetekstide lugeja

4. jaanuaril 2009. a., pimedate punktkirja looja Louis Braille 200. sünniaastapäeval, käivitas Eesti Pimedate Raamatukogu elektrooniliste teabetekstide ettelugemise süsteemi. See valmis Eesti Keele Instituudi, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ja Eesti Pimedate Raamatukogu ühistööna. Projekti rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu.

Eesmärk oli luua eestikeelse elektroonilise ajakirjanduse ettelugemise süsteem, mis oleks kasutatav mitte ainult koduarvutites, vaid ka raamatukogudes ja avalikes internetipunktides. Süsteemi kasutamiseks on vajalik internetiühendus, kuid see ei eelda arvutis ekraanilugeja ja kõnesüntesaatori olemasolu.

Praegu saab süsteemi abil sünteeskõnes lugeda päevauudiseid, tulevikus ka ajalehti, ajakirju ja raamatuid.

Tekstilugemissüsteem on mõeldud kasutamiseks eelkõige nägemispuudega inimestele. Eesti Pimedate Raamatukogu registreeritud lugejad pääsevad ligi kõigile selles sisalduvatele tekstidele.

Lugemissüsteemi kasutamine on tehtud pimedatele ja vaegnägijatele võimalikult lihtsaks. See ei eelda põhjalikku koolitust ega arvuti kasutamise pikka kogemust. Need inimesed, kes tavalist arvutit nägemise puudumise või väga nõrga nägemise tõttu kasutada ei saa, vajavad süsteemi juurde pääsemiseks nägija abi. Seejärel saavad nad ise edasi tegutseda.

Teabetekstide lugeja on allalaaditav aadressilt http://www.epr.ee/kalev

Raamatukogu hakkab teabetekste pidevalt lisama ja ka süsteemi kasutajasõbralikkus täiustub tagasiside põhjal.

Priit Kasepalu,
Eesti Pimedate Raamatukogu direktor
Telefon 6 748 965

Euroopa punktkirjaesseede võistluse auhind taas Tartu Emajõe Kooli õpilasele

Euroopa Pimedate Liit avalikustas täna, 4. jaanuaril, pimedate punktkirja looja Louis Braille 200. sünniaastapäeval, teist aastat järjest korraldatud esseevõistluse tulemused. Selle võistluse eesmärk oli punktkirja kui pimedate infosaamise ja ühiskonda kaasatuse aluse edendamine. Esseede teema oli “Punktkirjaoskus muudab minu eluviisi”. Punktkirjakasutajad pidid oma kogemuste põhjal kirjeldama, kuidas punktkiri muudab paremaks nende igapäevaelu.

Iga riigi pimedate organisatsioon võis Euroopa vooru esitada viis võistlustööd. Eesti Pimedate Liit laskis inglise keelde tõlkida ja saatis edasi pärnulase Kalju Arukase, Kullamaa vallas elava Henn Kungla ja tallinlanna Talvi Viinapuu ning Tartu Emajõe Kooli õpilaste Gerth Jaanimäe ja Mari-Liis Tähe võistlustööd.

Peaauhinna, Ootsuki auhinna, võitis 56-aastane Antonio Martín Figueroa Hispaaniast. Töid hinnati kahes vanuserühmas. Suurepärase töö auhinna pälvisid juunioridest 13-aastane Kristina Misiunaite van Schie ja seenioridest 55-aastane Joke Clazing, mõlemad Hollandist.

Hea töö auhindu oli kummaski vanuserühmas kaks. Selle auhinna vääriliseks peeti ka Emajõe Kooli abiturient Mari Liis Täht. Teine juunioride hea töö auhind läks Prantsusmaa, seenioride auhinnad aga Itaalia ja Bosnia esindajatele.

Orissaarest pärit Mari-Liis Täht kirjutas oma essees: “Loomulikult olen ma uhke, et oskan punktkirja. Paljud nägijad on imestanud, kuidas ma nendest täppidest midagi aru saan. Selgitan, et mulle punktkiri raske pole, nende niinimetatud täppide abil saan aga ju suure osa oma teadmistest. Kui muidu saavad vaegnägijad ja pimedad abi arvutitest, siis matemaatika õppimist ei kujutaks ilma punktkirjata kuidagi ette. On palju erinevaid valemeid, mida pean omandamiseks mitu korda läbi lugema. Ka maakaartide uurimiseks pean oskama lugeda punktkirjas lisatud selgitusi, sest muidu ei saaks ma kuidagi aru, milline maa või linn kuskil asub. /…/ Punktkirjaoskaja pole ma peres ainuke, ka minu ema õppis selle selgeks, kui ma Tartu Emajõe Kooli õppima tulin. /…/ Elame küll arvutiajastul, kuid loodan, et punktkirjal on pikaajaline tulevik, sest minutaolisi selle kirjaviisi eelistajaid on kindlasti maailmas rohkesti.”

Esseevõistluse auhind antakse Mari-Liis Tähele üle täna Tartus Tasku keskuses toimuval Braille juubelipäeval.

Tuletame meelde, et eelmisel punktkirjaesseede konkursil võitis samasuguse auhinna Emajõe Kooli õpilane Mirjam Liivak.

Priit Kasepalu,
Esseevõistluse Eesti žürii esimees
Telefon 6 748 965

Kuus punkti kutsuvad kirjutama

4. jaanuaril 2009. aastal, punktkirja looja Louis Braille 200. sünniaastapäeval, kuulutas Braille 200 Eesti üritustesarja korralduskomitee välja esseevõistluse “Kuus punkti”.

Esseevõistluse eesmärk on Louis Braille loodud punktkirjaga seonduva tutvustamine ja selle seostamine Eesti või maailma pimedate inimeste eluga.

Võistlusest võivad osa võtta kõik huvilised.

Võistlustöid, mille pikkus on kuni 4000 tähemärki, saab esitada nii posti teel kui elektronkirjaga. Neid oodatakse hiljemalt 30. aprilliks 2009 aadressile Braille 200, pk. 200, 75203 Raasiku, Harjumaa või e-kirjana aadressile .

Esseesid hinnatakse kahes vanuserühmas - autori vanus kuni 18 aastat ja autori vanus üle 18 aasta.

Korraldaja premeerib mõlema vanuserühma kolme parema võistlustöö autoreid ja avaldab parimad esseed portaalis laegas.ee ning punktkirjas.

Täpsemad võistlustingimused leiad siit.

Braille 200 juubelipäev

MTÜ Jumalalaegas korraldab koostöös mitmete asutuste ja pimedate inimeste organisatsioonidega 4. jaanuaril 2009. aastal Tallinnas Viru keskuses ning Tartus Tasku keskuses lõbusa teabepäeva punktkirja ja pimedate igapäevaelu tutvustamiseks.

Oli aasta 1825, kui pime prantslane Louis Braille, olles vaid 16 aastane, tutvustas oma geniaalset ideed – kuue punkti kombinatsioonidel põhinevat sõrmedega loetavat kirjasüsteemi. See osutus pimedaile tarvitamiseks mõeldud süsteemidest parimaks ning on seda ka tänapäeval. Nüüdseks on Louis Braille kirjasüsteem levinud üle kogu maailma.

4. jaanuaril 2009. aastal tähistatakse kõikjal maailmas Louis Braille 200. sünniaastapäeva.

Viru ja Tasku keskuste aatriumides kella 11-18 toimuv üritus on mõeldud eelkõige tavainimestele, et juhtida tähelepanu meie seas elavatele nägemispuudega inimestele, keda tavaelus sageli tähelegi ei pane. Nad toimetavad ise väga hästi, kasutavad oma kirjamoodust ja nende tunnus on valge kepp.

Loe edasi...

Arhiiv

 

Suurtoetajad

  • Hasartmängumaksu Nõukogu
  • Tallinna linn
  • Tartu linn

Toetajad

  • Olympus
  • Tasku
  • Viru keskus
  • Dorpat

Koostööpartnerid

  • Eesti Pimedate Liit
  • Eesti Pimedate Raamatukogu
  • Medicum
  • MTÜ Kakora
  • Eesti Tervishoiu Muuseum