Teksti suurus: suur | väike.            Negatiiv: Jah | Ei.

Üritused

Üritustesarja finaal valge kepi päeval

Nägemispuudega inimeste jaoks on aastas kaks olulist tähtpäeva: 4. jaanuar, mil sündis punktkirja looja Louis Braille ning 15. oktoober - üleilmne valge kepi päev. 2009. aastal toimus Eestis nende kahe olulise päeva vahel Louis Braille 200. sünniaastapäevale pühendatud üritustesari “Braille 200”.

Aastal 1964 tegi USA president Lyndon Johnson ettepaneku kuulutada 15. oktoober ülemaailmseks valge kepi päevaks. Nüüd tähistavad pimedate organisatsioonid seda päeva valge kepi tutvustamise ning nägemispuudega inimeste erivajadustele tähelepanu juhtimisega. 2009. aastal olid päeva märksõnadeks iseseisev ja turvaline liikumine, mida aga kaasaegses ühiskonnas ohustavad mitmed innovaatilised lahendused.

Autode liiklushelid on muutunud aina vaiksemaks, mis on teinud teede ületamise pimedatele ohtlikumaks. Linnade jalakäijatesõbralikumal planeerimisel on lubatud ehitada kõnniteid ja ohutussaari äärekivideta - sõiduteega samal tasapinnal olevateks, mis muudab nägemiseta inimestele ohutu orienteerumise võimatuks.

Juhtimaks tähelepanu neile probleemidele ning tähistamaks pidulikult “Braille 200“ üritustesarja lõppu, korraldas MTÜ Jumalalaegas koos Eesti Pimedate Raamatukogu ning mitme teise organisatsiooniga 15. oktoobril Tallinnas ürituse “Tallinn liigub valge kepiga”.

Kell 11 alustati ühises rühmas liikumist Vabadussõja võidusamba juurest üles Toompeale. Ajakirjanike fotoaparaadid klõpsusid ja kaamerad tegid videosid. Osalejatel tuli anda mitu intervjuud. Toompealt mindi taas all-linna kuni Raekojani. Raekoja platsil tehti kummardus austatud Louis Braille’le. Mälestusminutis märgiti, et Louis Braille tehtul on ühiskonnale pimedate elu mõistmisel oluline tähendus.

“Braille 200” üritustesari sai avalöögi 4. jaanuaril, kui Tallinna ja Tartu suurtes kaubanduskeskustes korraldati perepäev punktkirjast ning muust pimedate eluga seonduvast. Päeva olulisusest andis märku seegi, et üritust väisasid nii sotsiaalminister Maret Maripuu kui ka Riigikogu esimees Ene Ergma ning paljud teised avaliku elu tegelased.

Järgnes hulgaliselt üritusi - näitus “Louis Braille ja punktkiri” ning raamatukogutunnid õpilastele Nõmme raamatukogus, pimedate elu tutvustamine õpilastele Jüri raamatukogus, Eesti Piibliseltsi konverents, kunagisele Tallinna pimedate koolimajale mälestustahvli paigaldamine, esseevõistlus “Kuus punkti”, punktkirja tutvustamine Jõhvis ja messil “Pere ja laps” Tallinnas Saku suurhallis ning nägemispuudega lugejate konverents Viljandi Linnaraamatukogus. Kuni 31. oktoobrini oli samas avatud näitus “Raamatud sõrmedele ja kõrvadele”.

15. oktoobri keskpäeval lõpetati üritustesari pidulikult Eesti Tervishoiu Muuseumi saalis. Päev varem oli muuseumis avatud näitus “Nägemata nähtud maailm”. Lõpuüritusel, nagu avaürituselgi, osales Riigikogu esimees Ene Ergma.

Üritus algas lühinäidendiga “Louis Braille”. Soome nägemispuudega inimeste teatri näitlejad Markku Känninen ja Marianne Tenhami tõid valgete keppidega piiratud lavale kilde tema eluteest ja hilisemast ajast. Pärast etendust luges näitleja Valli Pärn ette esseevõistlusele “Kuus punkti” laekunud tööd ning nende autoritele anti üle auhinnad. Olympus Estonia OÜ oli andnud kõigile esseede autoritele auhindadeks fotoaparaadid ja MTÜ Kakora puuteraamatud. Päeva lõpetuseks tegid “Braille 200” korraldustoimkonna liikmed juubeliaastast kokkuvõtte ning tänasid toetajaid, partnereid ja abilisi. Sarja edukale kordaminekule aitas kaasa palju organisatsioone ja ligi veerand tuhat inimest. Tervitussõnu edastasid ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ning Eesti Pimedate Liidu esindajad. Juubeliürituse muusikalised vahepalad esitas pime klarnetist Vello Vart.

Näitus Viljandi Linnaraamatukogus

26. septembrist - 22. oktoobrini on Viljandi Linnaraamatukogus (Tallinna 11/1) avatud Eesti Pimedate Raamatukogu näitus “Raamatud sõrmedele ja kõrvadele”. Väljapanek annab ülevaate erinevat laadi raamatutest, mis on valmistatud nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega inimestele.

Vaatajad saavad tutvuda punktkirjas raamatutega, millest vanim on ilmunud 19. sajandi lõpus. Esindatud on eesti- ja venekeelsed heliraamatud, mis on salvestatud erinevatele kandjatele (magnetlindid, vinüül- ja laserplaadid). Näitusele lisavad värvi Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli üliõpilaste ja MTÜ Kakora poolt valmistatud puuteraamatud. Need käsitööna valminud ja peamiselt lastele mõeldud raamatud sisaldavad reljeefseid pilte ning tava- ja punktkirjas teksti.

Näituselt saab ülevaatlikku infot punktkirja, Louis Braille’, punktkirjas, heli- ja puuteraamatute ning Eesti Pimedate Raamatukogu kohta.

Lisainfo Eesti Pimedate Raamatukogu infotöötajatelt:
Ülle Olt ja Marja Kivihall
telefon: 674 8212
e-post: ,

Saku suurhallis tutvustati punktkirja

Eesti Pimedate Raamatukogu tutvustas 26. septembril Saku suurhallis messil “Pere ja laps” punktkirja ning selles kirjas, helikandjatel ja puuteraamatuid.

Laste huvi väljapaneku vastu oli suur. Neile jäid uudistamist meenutama punktkirjas nimekaardid.

Küsiti, miks pimedate kirjana ei kasutata tavaliste tähtede reljeefseid kujusid. Küsija sai teada, et ka taolisi kirjasüsteeme on olnud, kuid võrreldes Louis Braille loodud punktkirjaga olid need keerukad.

Kohtumine Kohtla-Järvel

Nägemispuudega Inimeste Kohtla-Järve Ühing kavandab oma liikmetele punktkirja õpetamist. Linnavalitsuse toetusel osteti selleks punktkirjatahvlid, tihvtid ja punktkirjapaber. Ühingu esinaise Natalja Smirnova sõnul algavad õpingud sügisel.

16. juunil olid ühingu liikmetel külas Eesti Pimedate Liidu esimees Ago Kivilo, Eesti Pimedate Raamatukogu direktor Priit Kasepalu ja MTÜ Jumalalaegas juhatuse liige Janar Vaik.

Kohtumise eesmärk oli tutvustada pimedate ja vaegnägijate elu hõlbustavaid abivahendeid ning anda ülevaade punktkirjast ja Louis Braille elust. Üritusel osalenud tutvusid punktkirja, selles kirjas raamatu ja punktkirjakirjutusmasinaga. Soovijad võisid õppida oma nime punktkirjas kirjutama.

Pimedate Raamatukogu valmistas õpingute tarvis eesti- ja venekeelsed punktkirjatähestikud. Natalja Smirnova ütles, et õpingute ajal kavatsetakse külastada ka Pimedate Raamatukogu - vaadata, kuidas seal valmivad punktkirjas raamatud.

Kunagisel pimedate koolimajal avatakse taas mälestustahvel

Esimene õppeasutus Eestis, kus hakati kasutama Louis Braille loodud punktkirja, oli aastail 1883-1914 töötanud Tallinna pimedate kool. Kõige kauem, aastail 1886-1914, tegutses see pimedate koolimajaks ehitatud hoones Tõnismägi 8.

Väärtustamaks selle maja olulisust pimedatele hariduse andmisel, korraldas omaaegne Eesti NSV Pimedate Ühing hoonele mälestustahvli valmistamise ja paigaldamise. Tahvel avati 18. jaanuaril 1984. aastal.

Nägemispuudega ajaloohuvilised leidsid 24. oktoobril 1992. aastal toimunud Eesti Pimedate Muuseumi õppematkal, et tahvel oli hoonelt kadunud. Ilmselt läks see metallivaraste saagiks.

Mõni aasta hiljem tehti majas kapitaalremont. Praegu haldab hoonet Riigi Kinnisvara AS ja seal asub Justiitsministeeriumi osakond.

Eesti Pimedate Liit paigaldab hoonele uue mälestustahvli, mis meenutab selles tegutsenud pimedate kooli. Nii tähistatakse ka 125 aasta möödumist pimedatele süstemaatilise hariduse andmise algusest Eestis.

Mälestustahvel avatakse laupäeval, 16. mail kell 12.30.

Kõik huvilised on üritusele oodatud.

Eesti Piibliselts kutsub konverentsile

Eesti Piibliselts korraldab seoses seltsi üldkoguga konverentsi, millega tähistatakse punktkirja looja Louis Braille 200. sünniaastapäeva.

Konverents toimub laupäeval, 18. aprillil 2009. aastal algusega kell 14 EELK Nõmme Lunastaja Kirikus Õie 10, Tallinn.

Ühinenud Piibliseltside esindaja, Braille töö koordinaator Ingrid Felber-Bischof tutvustab rahvusvahelist tööd nägemispuudega inimeste jaoks. Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Juta Adams teeb ülevaate Pimedate Liidu kui nägemispuudega inimeste katusorganisatsiooni tööst. Eesti Pimedate Raamatukogu direktor Priit Kasepalu räägib punktkirjast ja raamatukogust.

Kõik huvilised on oodatud.

Küsimuste korral kontakt:
telefon piibliseltsi kontoris: 631 1671
e-post:

Näitus Nõmme raamatukogus

Braille 200 üritustesarja esimene näitus on avatud 7.-29. jaanuaril Tallinnas Nõmme raamatukogus.

Eesti Pimedate Raamatukogu kogudest on välja pandud punktkirjas raamatuid, samuti raamat, milles on nii tava- kui ka punktkirjas tekst. Näha võib punktkirjatahvlit ja tihvti ning lugeda tavakirjas selgitusi. Huvilised võivad proovida punktkirjas raamatute lugemist, abiks üritustesarja logoga punktkirjatähestik. Kuna raamatukogu asub Nõmme Põhikooli juurdeehituses Raudtee 68, pakkus raamatukogu juhataja Ingrid Lestsepp koolile võimaluse, et õpilased saaksid raamatukogutunnis nii punktkirja lugemist kui ka käsitsi kirjutamist katsetada.

Nõmme raamatukogu on avatud teisipäevast reedeni kell 11-20 ja laupäeval kell 10-17.

Braille 200 juubelipäev

MTÜ Jumalalaegas korraldab koostöös mitmete asutuste ja pimedate inimeste organisatsioonidega 4. jaanuaril 2009. aastal Tallinnas Viru keskuses ning Tartus Tasku keskuses lõbusa teabepäeva punktkirja ja pimedate igapäevaelu tutvustamiseks.

Oli aasta 1825, kui pime prantslane Louis Braille, olles vaid 16 aastane, tutvustas oma geniaalset ideed – kuue punkti kombinatsioonidel põhinevat sõrmedega loetavat kirjasüsteemi. See osutus pimedaile tarvitamiseks mõeldud süsteemidest parimaks ning on seda ka tänapäeval. Nüüdseks on Louis Braille kirjasüsteem levinud üle kogu maailma.

4. jaanuaril 2009. aastal tähistatakse kõikjal maailmas Louis Braille 200. sünniaastapäeva.

Viru ja Tasku keskuste aatriumides kella 11-18 toimuv üritus on mõeldud eelkõige tavainimestele, et juhtida tähelepanu meie seas elavatele nägemispuudega inimestele, keda tavaelus sageli tähelegi ei pane. Nad toimetavad ise väga hästi, kasutavad oma kirjamoodust ja nende tunnus on valge kepp.

Kogu päeva jooksul tutvustavad pimedad iseennast ja oma elu. Külalised saavad proovida kirjutada oma nime punktkirjas ja teha reljeefseid joonistusi, lõõgastuda pimemassööride käte all, harjutada valge kepiga kõndimist, maletada ja kabetada pimedatega, uudistada pimeda inimese kõrgtehnoloogilist töökohta ning testida erinevate materjalide tuvastamist. Kohal on pimedad harjavalmistajad, kes tutvustavad seda pika traditsiooniga tööala ja nägemispuudega punujad Saaremaalt, kes näitavad oma kuulsat korvipunumisoskust. Vastatakse nägemisega seotud küsimustele ja võib proovida erilisi prille, mida ette pannes saab aimu erinevatest silmahaigustest. Näidatakse punktkirjas kirjandust ja puuteraamatuid ning pimedate käsitöid. Ürituseks on valminud spetsiaalsed meened ning trükkimisel juubelimark, mida kogujad saavad soetada vaid sellel üritusel. Kindlasti on ka huvitav pimedate korraldatav teeninduse testimine, kus uuritakse müüjate valmisolekut teenindada pimedaid inimesi ning konsulteerida neid. Parimale teenindajale on auhind.

Keskustes esinevad pimedate laste ja täiskasvanute kollektiivid kõikjalt Eestist: Tallinnast, Tartust, Pärnust, Viljandist, Kuressaarest ja Narvast.

Ülemaailmsel punktkirjapäeval korraldatav teabepäev on stardiks Eestis kuni 15. oktoobrini, valge kepi päevani, toimuvale üritustesarjale, kuhu kuuluvad erinevad näitused, teabepäevad, võistlused ja konkursid.

Oluline on ka mainida, et juba teist aastat on rahvusvahelise punktkirjaesseede võistluse üks auhind tulnud Eestisse. Tänavu pälvis selle neiu, kes õpib Emajõe Koolis. Tema auhinna üleandmine toimub sama ürituse raames Tartus.

Tallinna ürituse kontsertkava:
10:50 Saaremaa PÜ ansambel
11:30 Pärnu PÜ ansambel
12:00 Avasõnad. Saaremaa PÜ ansambel, Tallinna noor klaverimängija Jakob Rosin ja laulusolist Svetlana Galiguzova
12:30 Saaremaa PÜ ansambel
13:00 Üritustesarja logokonkursil osalenute autasustamine. Ida-Eesti PÜ ansambel ja lusikasolist Viktor Gudrjanov
13:30 Pärnu PÜ ansambel
14:00 Esseevõistluse “Kuus punkti” väljakuulutamine, Euroopa punktkirjaesseede võistluse tulemuste avaldamine ja elektrooniliste teabetekstide lugemissüsteemi käivitamine. Ida-Eesti PÜ ansambel ja lusikasolist Viktor Gudrjanov
14:45 Põhja-Eesti PÜ naisansambel
15:30 Põhja-Eesti PÜ puhkpilliorkester
16:00 Põhja-Eesti PÜ klarnetisolist Vello Vart
16:15 Põhja-Eesti PÜ naisansambel
16:45 Põhja-Eesti PÜ puhkpilliorkester
17:15 Põhja-Eesti PÜ naisansambel
17:30 Põhja-Eesti PÜ puhkpilliorkester
17:45 Parima teenindava kaupluse autasustamine
17:50 Põhja-Eesti PÜ naisansambel

Tartu ürituse kontsertkava:
11:00 Emajõe kooli ansambel
11:30 Lõuna-Eesti PÜ puhkpilliorkester
12:00 Avasõnad. Maarja Haamer torupillil
12:30 Lõuna-Eesti PÜ estraadiansambel
13:00 Emajõe Kooli ansambel
13:45 Maarja Haamer flöödil
14:00 Esseevõistluse “Kuus punkti” väljakuulutamine, Euroopa punktkirjaesseede võistluse tulemuste avaldamine ja elektrooniliste teabetekstide lugemissüsteemi käivitamine. Lõuna-Eesti PÜ puhkpilliorkester
15:00 Lõuna-Eesti PÜ estraadiansambel
15:45 Maarja Haamer suupillil
16:00 Lõuna-Eesti PÜ puhkpilliorkester
16:30 Lõuna-Eesti PÜ estraadiansambel
17:00 Parima teenindava kaupluse autasustamine
17:15 Maarja Haamer plokkflöödil

Lisainfo:
Janar Vaik (meediasuhted, Tallinna ürituse korraldus), tel. 53 838 129 e-post ;
Inga Koch (Tartu ürituse korraldus), tel. 514 1834 e-post .

Kuula ürituse reklaamklippi. (MP3 ~815 KiB)

 

Suurtoetajad

  • Hasartmängumaksu Nõukogu
  • Tallinna linn
  • Tartu linn

Toetajad

  • Olympus
  • Tasku
  • Viru keskus
  • Dorpat

Koostööpartnerid

  • Eesti Pimedate Liit
  • Eesti Pimedate Raamatukogu
  • Medicum
  • MTÜ Kakora
  • Eesti Tervishoiu Muuseum