Teksti suurus: suur | väike.            Negatiiv: Jah | Ei.

Punktkiri

Punktkiri on reljeefsetest punktidest koosnev sõrmedega loetav pimedatele mõeldud rahvusvaheline kiri. Seda kirjutatakse paksule paberile käsitsi vastava tahvli ja spetsiaalse kirjutusvahendi, stihvti, abil või punktkirja kirjutusmasinaga või trükitakse arvuti abil punktkirjaprinteriga. Käesolevalgi ajal kasutusel oleva punktkirjasüsteemi leiutas pime prantslane Louis Braille.

Oli aasta 1825, kui pime prantslane Louis Braille, olles vaid 16 aastane, teostas oma geniaalse idee lõi 6 punkti kombinatsioonide baasil sõrmedega loetava kirjasüsteemi, mis osutus pimedaile tarvitamiseks mõeldud süsteemidest parimaks ning on seda ka tänapäeval.

Braille kirja edu saladus peitub tema lihtsuses ja praktilisuses. Need 6 punkti, millest kirjamärgid kombineeritakse moodustavad ristküliku, mille nii vasak kui parempoolne külg koosneb maksimaalselt kolmest punktist. Näiteks täht "a" koosneb ainult ühest punktist, mis asub ristkülikul vasakul ülal, "b" kahest punktist vasakul ülal ja vasakul keskel, "c" samuti kahest punktist vasakul ülal ja paremal ülal jne.

Braille kirjasüsteem võimaldab pimedail lugeda ja kirjutada, andes neile seeläbi võimaluse edukalt õppida, tegelda huvipakkuvate alade ja valdkondadega ( kirjandus, muusika, keeled jne.) ja tagades parema juurdepääsu vajaminevale informatsioonile. Braille ehk punktkiri annab pimedaile seega võimaluse tegelda vaimse tööga. Seepärast on punktkirjal nägemispuudeliste integreerimisel määrav osatähtsus.

Pariisi Pimedate Instituudis hakati braille kirja õpetama aastal 1830. Nüüdseks on Louis Braille-i kirjasüsteem levinud üle kogu maailma. Ta ise nimetab oma kirja nii: sõnade, muusika ja laulu üleskirjutamise moodused punktide abil. Esimene raamat trükiti braille kirjas siiski alles pärast tema surma, aastal 1852. Lõplik otsus tema kirjasüsteemi kasutuselevõtu kohta tehti Rahvusvahelisel Pariisi kongressil 1878 aastal.

Eestis võeti braille kiri ametlikult kasutusele aastal 1883, sest siis loodi Tallinna pimedate kool. (Aldo Kals "Eesti pimedate õpetamise ajalugu").

Braille ehk punktkiri pole oma tähtsust minetanud ka tänapäeval, kuigi aja jooksul on tema kõrvale ilmunud uued pimedaile kirjutamist ja lugemist võimaldavad vahendid. Näiteks helisalvestised, hääleväljundiga arvuti jt.

- Allikas: www.ppy.ee

Eesti punktkirjastandardi projekt (pdf)

Ravimipakendite märgistamine punktkirjas (pdf)

Punktkirja kirjutusvahendid

Punktkirjas raamatud

Artiklid

Jõgi, Aime. Vaegnägijad kompasid võidu kuut punkti

- Tartu Postimees, 17.10.2008

Kello, Karl. Pimedad loevad, nägijad loobuvad

- Õpetajate Leht, 18.01.2008

Paavle, Silja. Pime piiga kirjutab ka raamatuid

- Tartu Postimees, 08.11.2008

Viivik, Allar. Pimedatekirjas raamatud on paksemad

- SL Õhtuleht, 05.01.2005

Kals, Aldo. L. Braille’ pimedate kirja tulek eesti tähestikku

- Eesti pimedate õpetamise ajalugu. Tartu, 1999

Salumäe, Tiina. Uus trükimasin avardab pimeda maailma

- Sõnumileht, 17.06.1997

 

Suurtoetajad

  • Hasartmängumaksu Nõukogu
  • Tallinna linn
  • Tartu linn

Toetajad

  • Olympus
  • Tasku
  • Viru keskus
  • Dorpat

Koostööpartnerid

  • Eesti Pimedate Liit
  • Eesti Pimedate Raamatukogu
  • Medicum
  • MTÜ Kakora
  • Eesti Tervishoiu Muuseum